Friday, June 11, 2010

„Kahju, kui kellestki, keda tunned saab keegi, keda tundsid“

11.06.2010 ( reede )

Ma olin juba Selle kõik peast visanud, mõelnud, et sellel ei ole enam mõtet, kuigi ma teadsin, et see on järjekordne feilimine aga samas olin ma ka suhteliselt kindel, et seekord ongi see KÕIK LÄBI ! nägin siis teda täna taaskord, tänu kõnele mis mu sinna viis & kohe algul mulle tundus, et see ei tõota head. See mis seal juhtus jääb aind minu & nende nelja inimese vahele, kuid taaskord sai ta mu sõrmuse endale kuigi ma soovisin seda tagasi. Koju jõudes oli kõik veel suurepärasem kui ma sain teada, et mu mate eksam on sooritatud 3mele, sest tegelikult ma arvasin, et saan 2he. Nagu alati tulevad kõik mured ühe korraga & seda ka seekord. Pmst mu ema suutsin mind nii hullusti šhokeerida, et mu igasugune olek oli totaalselt perses! & sellest rääkimine kahe inimesega ajas mu täielikult nutma, ma usun, et seekord on see seiklus lõppend MEIEGA. Siiski on mul tõsiselt hea meel, et sa oled mu nii õnnelikuks teind kui ma seda need hetked tagasi kerides olin. Kuid usu mind Tüüp Sa jääd kauaks veel mu südamesse & selle sõrmuse võid sa ka endale jätta :’/